Puuviljaelamused

Singapuris selgus, et dragon fruit võib seest valge asemel ka erklilla olla, kuigi maitseb sama moodi.

Banaanisorte võib siin kandis palju kohata, kuigi peamiselt on nad need lühikesed - kas siis paksemad või peenemad, rohkem või vähem kollased või koguni roosad, nagu Singapuris nägin. Maitsevad ka igaüks ikka natuke omamoodi. Need roosad olid nagu tiba jahusemad vist.

Lõpuks ometi proovisin Singapuris ära ka selle hullu duriani.

Linnukese kirjasaamine nõudis julget pealehakkamist, enese kokkuvõtmist ja ületamist, aga mekitud ta sai, kuigi pärast kolme ampsu, mida linnukese tarvis piisavaks pidasin, lendas see krempel ikkagi prügikasti. See maitses tõesti nagu sibula, suhkru ja sokipesuveega maitsestet mingi kuradi mädalöga. Tegelikult, tõenäolisemalt ei ole mus siiski piisavalt gurmaani, et suuta sellist delikatessi hinnata, - labane inimene, nagu ma olen. Pärast olin hirmunud, et kas nüüd haistavad mind kilomeetrite kauguselt kõik, aga mingeid erilisi reaktsioone ma ometi ei märganudki, kuigi nii  mõnigi inimene möödus must ka üsna lähedalt.

Veel said proovitud custard apple (ülemine) ja passion fruit.

Ei oska esimese maitset eriti kirjeldada, peale selle, et üsna magus oli ta küll, ehkki mitte lihtsalt läila. Igatahes, meeldis see mulle täitsagi heaste. Teine, nagu selgus, on siis see vili, mis kõigile neile meie multinektaritele selle domineeriva maitse annab. Ma usun, et mulle meeldiksid need multinektarid ilma selle maitseta enam. Täpsemalt, ma arvan, et selle maitse pärast ma multinektareid eriliselt ei armasta, kuigi lausa vastik see passion fruit ka ju pole.

Kuala Lumpuri kaksiktornide supermarketist leidsin soursop'i, mille eestikeelseks vasteks andis Silveti sõnaraamat 'ogaannoona', mida ma ikka tükk aega veerisin, enne kui mõikasin, et tegemist võiks olla liitsõnaga, mille esimene pool on 'oga-'

See oli nii pagana puine, et pooleks lõikamiseks sobinuks saag paremini kui nuga. Kahtlustan, et see oli lihtsalt toores, mistõttu ma ei saanudki teada, mis maitsega see tegelikult on.