Kui te arvate, et ma need kaks viimast nädalat aina haavu olen lakkunud, siis eksite üsna rängalt. Tõsi, esiti ei saanud ka haavu päriselt ignoreerida, aga nüüd on need peaaegu minevik - suuremad ebavajalikud augud on kinni kasvanud, kärnadki kadunud. Olen igatahes täitel tuuridel toimetanud ja otsi kokku tõmmanud ning mitte pole mahti saanud siia kirjutada, kuigi tahtnuksin ja kirjutada oleks ju paljustki. Eks kajastan neid viimaseid nädalaid siis juba Eestis olles. Küll kindlasti mitte veel järgmise nädala jooksul, sest siis veedan kvaliteetaega märkimisväärse osa oma supersemudega, seljakott seljas, mööda rannikut kõmpides, lõket tehes, telgis lömitades jne ja nädala lõpus Geakese-Jaanikese pulmas. Oi, nüüd ma juba tõsiselt igatsen kõike seda!
Arvestades viimastel nädalatel üksikuid magatud tunde, peaksin olema kokku kukkumas, aga selle asemel kavatsen lõpetuseks natuke pidutseda ka. Ja asjad ju vajavad pakkimist... Ja tegelikult ei ole mul Bangkoki jõudmiseks veel pileteidki hangitud... Aga luban, et homme saab kõik korda, vähemalt enam-vähem... - pestud-kustud-kammitud, pakitud, piletid muretsetud, pidu peetud ja mis seal salata - ikkagi on ka homme plaanis veel natuke töine olla. Ühesõnaga, plaanid on suured. Ja peavadki ju olema. Eks näis, mis välja tuleb.
Teadmiseks: telefon mul Eestisse jõudes otsekohe ilmselt ei tööta, kuna dokumentidest ilmajäämise tõttu ei õnnestu mul SIM-kaarti siin viibides reaktiveerida, aga küll kõik laabub, paanikaks pole põhjust jne.
Lõpetuseks, palun jagage natukegi mu rõõmu. Yessssssssssssss, I did it! Ma olen neetult õnnelik hetkel - peamised töised eesmärgid, mida täita oli võimalik, said mu enda hinnangul enam-vähem täidetud - nii uskumatu, kui see ka pole, või nii vähe või palju, kui keegi teine sest hoolib. Kuigi ma armastan oma ligimesi ja paljutki siin ilmas, elan ma eelkõige ikkagi iseendale ja mulle tundub, et praegu on põhjust mõningaseks rahuloluks endaga. Muide, kurta ei saa ka eraelu täieliku puudumise üle. Ühesõnaga, kõik on lihtsalt bueno. Juhhuuu! (Ilmselt on see eufooria tingitud ka magamatusest, aga mis pagana vahet seal on, kui on lahe olla.)
Ja juba olengi peaaegu kodumaal... Lauluväljakul ja matkamas ja sõprade kaitsva tiiva all ja stuudios salvestamas ja kõikvõimalikel uutel jahimaadel, mis iialgi otsa ei lõpe, - küll ma juba oskan need üles leida.
See you soon!
Ja Kambodžale - tänud nende arvukate ekstreemsete elamuste eest! Uskumatu maa ja uskumatud inimesed ikka - midagi pole öelda. Peaaegu nagu ühes päris lahedas viinareklaamis - mitte et mulle alkoholi promomine sümpatiseeriks -, aga selle maa sa siiski leiad kaardilt. Võid kohalegi tulla. Isegi mõnuainete abita. Ja mõnuaineid võid ohtralt tarvitada juba koha peal...
Ei, nüüd tõesti kõik tänaseks.
Arvestades viimastel nädalatel üksikuid magatud tunde, peaksin olema kokku kukkumas, aga selle asemel kavatsen lõpetuseks natuke pidutseda ka. Ja asjad ju vajavad pakkimist... Ja tegelikult ei ole mul Bangkoki jõudmiseks veel pileteidki hangitud... Aga luban, et homme saab kõik korda, vähemalt enam-vähem... - pestud-kustud-kammitud, pakitud, piletid muretsetud, pidu peetud ja mis seal salata - ikkagi on ka homme plaanis veel natuke töine olla. Ühesõnaga, plaanid on suured. Ja peavadki ju olema. Eks näis, mis välja tuleb.
Teadmiseks: telefon mul Eestisse jõudes otsekohe ilmselt ei tööta, kuna dokumentidest ilmajäämise tõttu ei õnnestu mul SIM-kaarti siin viibides reaktiveerida, aga küll kõik laabub, paanikaks pole põhjust jne.
Lõpetuseks, palun jagage natukegi mu rõõmu. Yessssssssssssss, I did it! Ma olen neetult õnnelik hetkel - peamised töised eesmärgid, mida täita oli võimalik, said mu enda hinnangul enam-vähem täidetud - nii uskumatu, kui see ka pole, või nii vähe või palju, kui keegi teine sest hoolib. Kuigi ma armastan oma ligimesi ja paljutki siin ilmas, elan ma eelkõige ikkagi iseendale ja mulle tundub, et praegu on põhjust mõningaseks rahuloluks endaga. Muide, kurta ei saa ka eraelu täieliku puudumise üle. Ühesõnaga, kõik on lihtsalt bueno. Juhhuuu! (Ilmselt on see eufooria tingitud ka magamatusest, aga mis pagana vahet seal on, kui on lahe olla.)
Ja juba olengi peaaegu kodumaal... Lauluväljakul ja matkamas ja sõprade kaitsva tiiva all ja stuudios salvestamas ja kõikvõimalikel uutel jahimaadel, mis iialgi otsa ei lõpe, - küll ma juba oskan need üles leida.
See you soon!
Ja Kambodžale - tänud nende arvukate ekstreemsete elamuste eest! Uskumatu maa ja uskumatud inimesed ikka - midagi pole öelda. Peaaegu nagu ühes päris lahedas viinareklaamis - mitte et mulle alkoholi promomine sümpatiseeriks -, aga selle maa sa siiski leiad kaardilt. Võid kohalegi tulla. Isegi mõnuainete abita. Ja mõnuaineid võid ohtralt tarvitada juba koha peal...
Ei, nüüd tõesti kõik tänaseks.
Posts
