On üha enam tõsi, et tutvun eestlastega siin Aasias intensiivsemalt kui Eestis. Peale vaatamisväärsuste tagaajamise ja keskkonna tunnetamise üksinda ringilonkimise teel, mis oli pärast Sihanoukville'i liigset ohtlikkust pimedal ajal üksi väljas hulkuda, tõeliselt vabastav ja nauditav ning reisi alguses läbiv, olin peagi jälle hordi eestlaste keskel, nii et reisi teine pool (peamiselt KLis) möödus üha enam sumistades-jõmistades ning hoopis vähem üksiku turistina linna peal kolistades. Suurem osa eestlastest tuli Eestist „ajujahti pidama”, aga esindatud olid ka Singapuri, KLis ja Tais elutsejad/hulkurid.
Kambodžast Singapuri jõudmine oli ühest äärmusest teise sattumine. Samas, Aasias on see vist tavaline ja äärmused on hoopis laiemas diapasoonis kui Euroopas. Teiste juttude põhjal võivat ka ühe riigi naabersaared tohutult erineda, rääkimata erinevatest riikidest.
Singapur on moodne suurlinn, sealjuures funktsionaalne, kõrgtehnoloogiline, samas ka esteetiline ja harmooniline. Muidugi on kord rangem ja hinnad krõbedad ehk teatud mõttes ka piirangud suuremad. Kambodža on teadagi Kambodža.
Kuigi Singapuris leidub peaaegu kõike, ei ole sugugi tegemist näotu segadikuga. Linna on läbimõeldult planeeritud. Budistid, taoistid, hinduistid, moslemid ja kristlased elavad üheskoos ning linnas leidub kõigi nende templeid-mošeesid-kirikuid, mis on kui rosinad põlvist nõrgaks võtvate pilvelõhkujate ja muu moodsa vahel. Tõesti võimas ja lummav.
Ma ei tekita siin mingit teatmeteost, nii et põhiandmeid linna kohta võite mujalt otsida. Mina jään ikka enesekeskseks ja laadin siia nüüd oma pildid, juurde ja vahele omad mõtted-tunded-seiklused.
---
Kui ma MRT- ehk metroojaamast Tanjong Pagar ekslikult mitte mu tegelikuks sihiks oleva Hiinalinnas asuva hotelli, vaid CBD linnaosa ehk Singapuri finantspulsi poole väljudes ja jalutades juba selliseid vaatepilte nägin, tundus mulle, et vao, kuigi see polnud veel midagi. Fotokas oli alul nadilt seadistet, nii et nadid pildid tulid ja kustutasin suurema osa ära.
Arvasin esiti end hotelli, kus mu õde peatus, ka kaardi ja telefoni abita üles leidvat ehk ekslesin ja ekslesin linnas ringi ja nägin nii mõndagi, aga lõpuks ostsin ikka kaardi ja nii ma lõpuks Chinatowni Duxton Roadile, kus asus järgmiseks kolmeks ööks minu kodu ehk ****-hotell Berjaya, jõudsin.
Juba samal õhtul läksime õe ja mõnede "ajujahtijatega" night safari't külastama. Loomi oli ju tõesti igasugu põnevaid, aga kuna liikusime peamiselt mingi vaguni peal ja oli pime, siis polnud nähtavus kõige parem, fotografeeritavusest rääkimata, nii et loobusin. Tegelikult olid elukad isegi hämmastavalt hästi eksponeeritud - alati olid nad prožektori alla nagu naelutatud, kuigi ümberringi oli mõnusat looduslikku uitmisruumi küllaga. Loodan vaid ühe tumepildiga tõestada, et käisin seal ikka tegelikult ka.
Kaelkirjakud ja sebrad
Prügisorteerimine Singapuri moodi
Järgmisel hommikul süvenesin mõneks tunniks Lonely Planetisse ning läksin sellal, kui teised oma jahti pidasid, üksinda hulkuma. Põrutasin kõigepealt kuskile Kampong Glami linnaosa kanti ehk Bugise MRT-jaama. Tuleb tunnistada, et jäin kõigepealt tükiks ajaks mingile turule kolama, kust nati nodi sai ostetud ja see räme duriangi ära proovitud, enne kui eeltöö käigus väljavalitud templeid otsima asusin.
Goddess of Mercy Temple
Sri Krishnan Temple
Sees ei lubatud tegelikult filmida ega pildistada, aga ma tegin ikkagi pätti...
Sealt jõudsin otsaga Colonial District'isse.
Näete pildilt isegi, millega tegu...
Ja moodsa kunsti osa...
Mõnel parklal on selline kassa...
Vahel näeb kirik selline välja...
Church of St. Joseph
St. Andrew's Cathedral
Õhtul läksin tagasi Hiinalinna.
Buddha Tooth Relic Temple And Museum
Hiinalinna hiina turg - suur ja põnev
Avastasin, et kõik hiina asjad pole sugugi rämps. Vägagi ilusaid, stiilseid ja kvaliteetseid asju leidus seal ka, aga eks siis oli ka hind vastav.
Sri Mariamman TempleI'i tagahoov võimsa pilvelõhkujamüüri taustal - iidne ja moodne harmooniliselt koos
See on üks näide sellest, mis mulle Singapuri linnapildis meeldib. Seal lihtsalt oli võimas vaatepilt ja tunne, aga see foto pole eriti õnnestunud ega anna sest kahjuks isegi murdosa edasi. Muide, ma otsisin taolisi postkaarte, aga leidsin vaid kas pilvelõhkujatega või templitega, koos mitte iialgi. Sellest oli kahju.
Jälle kodutänaval, et Mari üles ajada ja linna kaasa võtta...
Eks meil oli vaja edvistada ka, aga mu õde on kindlalt edevam kui mina, uskuge mind...
Selline maja...
Sri Mariamman Temple - Singapuri vanim hinduistlik jumalakoda
Kuna see tundus jube võimas, aga öösel me sinna sisse ei saanud, siis lubasin endale, et lähen päevasel ajal tagasi. Läksingi.
Edvistamine jätkub...
See ehitus oli öövalguses ka võimas vaatepilt - pean juurde kommenteerima, kuna siit ei saa jälle eriti aru...
Selles punases majas oli äge peldikusilt....
ja Mari tahtis selles majas jälle poosetada ka...
... ja ega magi saanud alla jääda...
Meenub veel, et juhatasin ühe noorsandi, kes MRT-peatust otsis ja tegelikult juba peaaegu kohal oli, täiesti vales suunas uhama. Tal paistis väga kiire olevat ja jumal teab, kuhu ta oma otsaga välja jõudis. Aga ma olin enda meelest hästi abivalmis. Ehk puhta loll on see, kes mult orienteerumises abi palub. Mina olen lihtsalt blond ja kõik.
Uus poosering ka hotelli fuajees...
Need mu jalas - needsamad, mida ka ülalpool näha sai, - on Sihanoukville'i turult ostetud khmeeri püksid ja kuluvad siin kliimas vägagi marjaks ära: kui tuul ei puhu ja püsti seisad, on need vägagi siivsad, saad nendega templitesse-mošeedesse sisse ja puha, aga samas ikkagi õhulised; kui tuul puhub või kui igasugu poose võtad, võib asi siivutuks või isegi nilbeks minna...
Järgmisel päeval põrutasin Little India'sse.
Sri Veeramakaliamman Temple
Uksest sisse sihtimas...
...ja ukse kohale...
Lihtsalt hindud
Abdul Gaffoor vist
Sultan Mosque
Jälle mošee ja pilvelõhkuja lahedalt kõrvuti...
Sõitsin MRTga peatuse võrra edasi - City Hall'i ehk nö põhituristikasse Colonial District'isse, kuhu on britid palju jalajälgi jätnud.
Armeenia kirik - linna vanim kristlik kirik
Supreme Court
City Hall
The Art House
Victoria Theatre and Concert Hall'i nurk võib-olla...
Old Parliament House
Boat Quay juures
Boat Quay'il
Ikka Boat Quay
Fullerton Building - hotell vist
Victoria Theatre and Concert Hall
Jälle Supreme Court
The Padang - vana kriketiväljak, kus peale sportimise ka paraade korraldatakse
Tan Kim Seng Fountain
Äkki see kõrge on see Swissotel, kuhu hiljem sattusin...
Läksin Boat Quay juurde tagasi, sest tahtsin neid pilvelõhkujaid ka juba päris pimedas kaifida. Lonkisin ja pildistasin seal, kui üks neljanda põlve Singapuri hiinlasest itimees (kurivaim, nimi ununes) juurde astus ja uuris, kas ma mitte pildistamisel abi ei vaja. Ma ütlesin, et saan oma jõududega üsna edukalt hakkama. Tema siis, et kui sa ise pildil pole, siis sõbrad ehk ei usu, et sa ise siin käisid. Pidin seda võimalust möönma. Hiinlane tegigi siis hunniku võtteid, aga käsi paraku värises, ent ehk olen ikkagi tuvastatav ja siiski usute nüüd, et ma tõesti ise seal viibisin.
Ma olin juba enne otsimas kohta, kus dringike või paar teha. Hiinlane samuti. Ühendasime siis jõupingutused. Kõigepealt istusime kohe seal kuskil Boat Quay vastas. Singapore sling ei ole ikka minu jook, aga mojito'd olid seal suurepärased ja täitsa mitmeid kulus neid...
Siis tuiasime edasi Swissoteli 71. korruse diskoteeki, mis muusika ja õhkkonna poolest polnud just nii mõnna kui meie, st Sihanoukville'i rannabaarid, kust aga avanes super vaade ja uskumatu, seekord tuli mõni pilt isegi päris kobe välja...
"Minu" hiinlane oli seal sellal vist ainus asiaat, muide. Vot ma ei tea, miks ta selle peale niimoodi lillatama hakkas...
Pärast sõidutas hiinlane mind viisakalt taksoga mu hotelli. Väga muhe õhtu oli. Hiljem meenus, et olin õe ees naljatamisi hoobelnud, et kui teie mind oma pidulikule õhtusöögile kaasa ei võta, eks leian endale uue seltskonna, kah mul asi. Näe, leidsingi.
Järgmisel hommikul käis hotelli läheduses sõiduteel mingi hull linnuaktsioon ja sädistamine - ei mina saanud aru, kas nad kismatasid või avaldasid armastust. Jälgisin seda vist juba mitu minutit, enne kui kaamera märkasin haarata, nii et, nagu ikka, parem osa jäi välja.
Enne ühisprogrammi "jahtijatega", mis sel päeval osutus küll täielikuks jamaks ehk ajaraiskamiseks, mille tõttu jäi mul Sentosa saarel kahjuks käimata, läksingi tagasi Sri Mariamman Temple'i juurde. Oligi seest ka põnev!
Buss KLi poole väljus kell 15 hiigelsuure kaubanduskeskuse Vivo City juurest, kust lähedalt läks ka köisraudtee Sentosa saarele. Oleksin ma seda teadnud, oleksin ma sel päeval kindlasti natuke aega ka Sentosa saarel jõlkunud, mitte mingis mõttetus pubis n-ö seminarist osa võttes ega kaubanduskeskuses bussi väljumiseni aega parajaks tehes. Ega midagi, Singapuri tuleb kunagi veel minna.
Kaubanduskeskusest väljaspool, mere ääres, leidusid mõned vahvad vaatepildid...
Need "dinosaurused" tundusid ka võimsad...
Kunstlumememm, mis pole isegi mitte kunstlumest
Posts
2 comments:
Äratundmisrõõm on üks tore tunne.Kui sa näed oma kallikesi samades kohtades liikumas ja poseerimas, kus ma olen varem kollanud oma vennaga,siis tekib tunne nagu oleksime koos käinud, kuigi pole tükil ajal juba Anut näinud.
Jagatud rõõm on mitmekordne ja mis on toredam kui olla koos lähedaste inimestega, olgu see siis õde või vend.
Rahustav on tunne, et maailmas on ka midagi püsivat ja ühendavat, isegi siis kui see väljendub nendes pilvelõhkujates, mis asuvad templite vahel ja ehk tänu sellele ka kauem püsivad. On sümboolne, et "ajujahti" viidi läbi Singapuris kuna kõik saab alguse meie mõtlemisest ja kui hästi osatakse Aasias sobitada vaimset ja modernset. Ole sa blond või rätikandja, kõik eriline on hea tahtmise juures võimalik toimima panna ja see väärib imetlust kuidas osatakse kõigiga arvestada.
Selleks, et midagi saavutada ei pea teisi halvustama ja nende omapära naeruvääristama, kõik vajavad õhku ja oleneb mida me näha oskame. Olen õnnelik, et saame vahest üht rada käia kuigi see ühiselt polnud võimalik.
Blond on blond, tervitab emps!
Väga vahva kommentaar, empsel-mumpsel-musirull! Tähh! :P Ja kalli!
Post a Comment