Juuksurielamused

Eelmine kord lõikas siin mu juukseid Helen, kes nüüd on paraku Eestis. Palusin siis üleeile end imekaunite pikkade juustega baarikolleegil Sukhunil juuksurisse kaasa võtta. Sattusime turule.

Esimese naljana küsis juuksur Sukhunilt, kas ma olen kohalik ehk khmeer! Ma ei saanud tükk aega aru! Aga no mine tea, ehk olen siis juba kohalike nägu hakanud minema... Avaldasin oma üllatust, et ma ju heledajuukseline ja puha... Tema aga vastu, et kohalikud ka vahel blondeerivad juukseid ja valgendavad nahka. No tõepoolest, aga eurooplased nad mu teada sellegipoolest välja ei näe. Kardan, et talle võis mu üllatus solvumisena tunduda, tegelikult oli ikka vaid puhas üllatus. Aga võib-olla tundus turujuuskurile jälle uskumatu, et western turule juuksurisse tuleb...

Soovisin juukseid tervendamise eesmärgil vaid pisut lühendada, aga juuksur tegi altotsast kolm kopsakat krõmpsu ja valmis. (Õnneks ikkagi juuste altotsast ja näiteks häbememokad jäid täiesti alles.) Ei tema saanud mu seletamisest aru, et võiks ka tukka ja muid hõljuvaid haralisi otsi pisut näksida. Ja ega ma siis enam julenudki teda kääridega kallale lasta. Mida sa ühe dollari eest ikka tahad saada!

Kuigi karvu oleks tarvis ka värvida, pean sellega kahjuks ilmselt Eestini kannatama, sest kust saada blondide salkude jaoks värvi ja kes neid salke siin normaalselt teha oskaks, seda küll ette ei kujuta. Parem ei hakka riskima.