Elumuutused

Üleeile rentisin moto, mis tähendab, et olen lõpuks ometi mobiilne ja saan ka natuke aimu, mis pagana linnas ma siis ikkagi elan. Varem polnud erilist point'i rentida. Niikuinii näiteks kuskile mujale sööma minna eriti ei saanud, kui 6 päeva nädalas kõigil õhtutel tööl olin, sest suurem osa söögikohti avatakse kell 2 või hiljem. Päevasel ajal hüppasin vahel harva Otresele minekuks kellegi teise motole; eriti harvadel juhtudel sai mõni motoots (NB! loe liitsõnana ja poolita õigest kohast, ma kohe meelega ei pane sidekriipsu vahele) ka kuskile mujale tehtud. Kummaline oli baaris vastata küll, et ei, ma ei tea, kus see asub, ei, ma ei tea, kuidas sinna saab, sest sorry, ma pole käinud. Aga nüüd kiman ringi. Eile sain trahvi ka juba, sest mu renditud motol pole peeglit ja mul pole juhiluba. Paljud, õigemini suurem osa turiste, sõidab ilma juhiloata - nüüd ja ka edaspidi. Kui politsei asja tõsiselt käsile võtaks, lõppeks motorendiäri ilmselt ära. Aga ei võta. Ju neil sai praegu lihtsalt bensiin Hummerite jaoks otsa vms ja oli vaja natuke teenida. Õnneks tuli Nicole mulle appi, kui talle hellasin, ja kuna ta tundis seda võmmi, siis piirdus trahv seekord 2,5 USDga. Nicole lubas selle tuttava võmmiga veel kõnelda, et ta mind enam kunagi kinni ei peaks, kui veel mind kohtab, sest ka täna olid nad jälle väljas, kui Victory Hill'ile tahtsin minna. Pöörasin otsa ringi ja ei läinudki. Ahjaa, mu moto on nati juba rikkis ka - mingi gaasirelee vms -, mis avaldub sedaviisi, et gaas on kogu aeg peal ehk et pean aina pidurdama. Homme katsun moto välja vahetada. Aga igatahes on mul väga soodne diil, nii et nuriseda ei saa.

Nii ma siin siis liiklen...

Olen küll mina, kuigi üsna hästi maskeerunud, eks.

---

Eile kolisin oma uude koju. Ehk enam ei ela ma meie hotellis. Kaua sa ikka elad, töötad ja veedad aega samas kohas! Mulle aitas sest. Aga elan meie hotellile nüüd vägagi lähedal ( mingi 150 m vast), ümber nurga Sokha hotelli ja ranna poole, nii et hea lihtne liikuda - isegi moto selga pole mõtet hüpata.

Siin teile ülevaade mu uuest kodust...

Kohe see esimene boks...



Nagu näete, on mul jälle kaks voodit. Kes teist mulle siis esimesena külla tuleb, ah?



Täna ostsin oma uude koju ka kaks taldrikut, kahvli, noa ja lusika ning mõningaid toiduaineid külmkappi. Hoopis teine tera!

Aa, üksi ei ela ma teps mitte. Mul on kädistav kaaslane ka. Kohanud teda veel pole, aga kuulnud küll. Selle eest ta hoolitseb, et teda kuuldaks. Geko muidugi. Pirakaid prussakaid võib ka vahel ikka kohata - nagu siin igal pool. Nii et seltsis segasem. Voodilutikaid õnneks siiski pole. "Ahvide" juures ehk meie naabri-konkurendi Monkey Republic'u tubades pidavat olema - Annika ja Karli kurtsid.

---

Täna oli mu esimene khmeeri keele tund - eraõpetajaga meie baaris. Täiesti crazy värk ikka - nende hääldus ja tähed on lihtsalt võimatud! Siin teile kaemiseks, kuda ma nende pagana krõnksude kirjutamisega maadlesin...

Enam ma nii väga ei imesta, miks osa kohalikke lugeda ega kirjutada ei mõista, ja osa, kes justkui mõistab, seda siiski eriti ei harrasta.

---

Praegu olen peamiselt enam-vähem nagu raamatupidaja või midagi sinnapoole... Ma suudan oma karjäärimuutustega ikka veel üllatada, või mis? Järgmisena võiks hakata näiteks korstnapühkijaks...