Kohtume juulis, kallis kodumaa!

Et siis jah, uued tegemised, uued tuuled, mistõttu palusin Margotil oma lennupileti kuskile sinna 1. juuli kanti nihutada. Nii et mais ma, sõbrad, siiski Eestisse ei jõua, kuigi igatsus te järele on kohati päris suur. Ent vähemalt igavuse all ma siin ei kannata. Nii napisõnaliseks jäängi, sorry.

Igatahes, iga-aastasel ehk 11. ülilugupeetud ja arrrmastatud Permanentsete Peripateetikute rannikumatkal olen kohal nagu viis kopkat, seljakott seljas, koivad vudimas.

Umbes nii...






Aga mis seal salata, vahepeal ka nii...


See pilt tuletab meelde, et Sarts, ae, Sa pole ju muidugi siiamaani oma kinkekaarti ära realiseerinud? Võta end nüüd kokku. ;)

Vahepeal lihtsalt imelisi vaateid nautides...
Ohhh, Eesti meri, mets ja loodus...!

Aga hämmastav küll, Eestis, nagu näha, on keset suvegi vahel paksu kampsunit vaja.

Varvaste tuulutamine ja plaasterdamine on ka alati teema.

Ja õhtuti muidugi lõkke ümber istumine...



Ühel matkahommikul väljusin telgist sellise kaunitarina...
ja keegi kahjurõõmus jobu kohe ei saanud pilti tegemata jätta.

Aga 11 aastat tagasi olime sellised...

Üks ülesanne ka: leia igalt pildilt Anu. Nii palju siis matkaunelusi...

Loodetavasti jõuan ka laulupeole, kuigi - niuts-niuts - laulukaare alla ilmselt mitte.

Ja Tiina, kas Nuumimaal tänavu sünnipäeva ka pead? Juuli võib jälle siva välja müüdud saada...