Sealjuures on ta ka suurepärane pidutseja – heas mõttes hullumeelsemaid tantsijaid, keda iial näinud olen, keda iseloomustab peol-tantsuplatsil tohutu energia, tõeliselt vaba olek ja nautimine ning hea huumorimeel – lihtsalt äge on vaadata! Ja mulle meeldib see suhtumine – teha töö ajal täiega tööd ning peol täiega pidutseda. Go-go, Sukhun!
Tema juttudest on välja koorunud üsna hullumeelne eluke – nii töises kui isiklikus plaanis. Ta on teinud nii õmblus- kui ehitustööd (tehes õmbluse alal natuke karjäärigi), tassinud suuri tsemendiämbreid ja kukkunud tellingutelt alla, saades üsna tõsiseid vigastusi. Ja mida kõike veel. Kogu ta khmeeri-inglisekeelsest jutust ei saa ma ju alati aru ja kõik ei jää meelde ka.
Aga eriti metsikud olid ta lood isiklikust elust. Ta on olnud abielus ja tal on abielust ka laps, kelle on sisuliselt lapsendanud küll tema tädi, kuna Sukhunil olid nii rasked ajad, et ta polnud võimeline end vallasemaks võitlemise(!) ajal ja järel last kasvatama. Mees oli teda peksnud ja teisi naisi koju toonud – ka siis kui Sukhun rase oli. Ta otsustas mehe juurest ära minna. Läkski, ise paljas kui purikas. Sugulaste abil sai mingi väikse korteri üürida. Võttis aga paar korda mehe lunimise peale tagasi – oma korterisse –, kõik aga jätkus samamoodi. Siis otsustas lõplikult maha jätta, aga mees otsis ta alati üles ja ahistas edasi, vahel varastas lapse. Paar korda ähvardas Sukhun teda noaga, aga tolku polnud sest enne, kui ta noa päriselt käiku laskis ja mees selle läbi ka haiglasse sattus. Ma küsisin, kuidas Sukhun ise sellepärast vangi ei sattunud. No ei tea, täpselt ei saanud aru, aga ütles, et sugulased aitasid paljuski, ja eks selles riigis on see politsei, õiguskaitse ja -mõistmine ju ka täiesti adumatud. Igatahes, Sukhunile oli ilmselge, et teda ja ta poega ei kaitse mitte keegi, kui ta seda ise ei tee – kas või elu hinnaga. Ja seda ta tegi. Mingi aeg mõisteti mehele ka tema suhtes lähenemiskeeld, aga sellele vaatamata oli Sukhun end paar aastat varjanud, käies väljas vaid läbinisti katva riietuse ning pea- ja näokattega. Lõpuks kolis ta pealinnast meie linna. Rabab nüüd kahes vahetuses tööd teha – et ise ära elada, pojale ja sugulastele raha saata.
Praegu on tal siin ka kanadalasest boyfriend – ei, mitte rikas – töötab ka ühes baaris. Ja nüüd on ta veel püksinööbim kui varem. Hea, et üldse napilt ellu jäi. Läks teine tükimaks ajaks sõbraga ookeanile seiklema. Nädalapäevad tagasi läks aga paat katki ja vajus põhja. Mehed õnneks päästeti. Kraam jäi muidugi paati. Nüüd tuuakse teda juba tükk aega läbi erinevate riikide Kambodžasse tagasi.
Kohati tundub, et erinevus meie nahavärvide vahel on juba peaaegu kadunud, kuid sellelt pildilt paistab siiski midagi muud.
---
Ühte tuttavat kohalikku noort tüdrukut nägi tema „peika”, kes tüdrukuga abielluda soovis (tüdruk temaga aga mitte), sõber valge poisiga rannast tulemas – no olevat turvalisuse kaalutlustel, mis siin on enam kui tõsiseltvõetavad, koju saatnud. Sõber kitus muidugi ära ning nüüd oleks tüdrukul nagu märk küljes. Mina usun küll, et tüdruk on jätkuvalt süütuke, aga näe, „peika” ei usu ja säänne info liigub – võib-olla kättemaksuks selle eest, et tüdruk temaga tõesti abielluda ei taha, mis "peikale” lõpuks ometi kohale jõudis. Loomulikult korjas ta tüdrukult enda tehtud kingitused tagasi. Ja sealjuures ikka jälitab, kontrollib ja ahistab, näiteks ilmub pimedas ei-tea-kust, sõidab motikaga järele tukile, kus tüdruk koos teistega istub, ja kisub ta välja. No mida kuradit! Sealjuures on teatavaid kahtlusi, et poiss võib olla korralikult kapisistuv homo – nagu ja tegu on sellised nii ja naa ning tüdruku(te) suhtes ei paista tal olevat muid huve kui abielluda – nii nagu kord ja kohus siin maal ette näeb, sest ta on ju korralik poiss. Kurat, siuke võib kord tõsiselt ära friigata. Aga see kohalik tüdruk on väga ilus ja armas ja sõbralik ja inglise keelt pursib ka juba päris tublisti. Mina soovin talle kindlasti natukene paremat partiid – kas või nati vähem korralikku. Ma loodan, et asi ei ole nii hull, et nüüd ongi talle märk igaveseks külge kleebitud.
---
Paljudel valgetel meestel on siin iga päev mitu sügavat suhet – kohalike „suurte lastega” (nagu mõni kohalikke naisi nimetab). Imetlust väärt, et seda jaksu ja viitsimist ikka jätkub ning et selline suhteküllus üha ja aina põnev ja lõbus tundub.
Lasteaedu nimetati kunagi ka lastepäevakodudeks, aga meil on siin natuke nagu lasteöökodu... suurte laste öökodu... Ei, pigem siiski suurte laste pisteline kodu..., sest ega’s piste ööst ega päevast küsi.
Ei, ma ei ole kibestunud ega sapine. Aga natuke ilkuda on ju ikka lubatud, eks? Luban seda ka enda suunal ironiseerida.
Minu blogipidamine tekitab mõnel antud teemaga seoses väikseid paanikahoogegi – et äkki ma kirjutan kõik nimeliselt ja faktiliselt viimseni üles... Ei, ma ei tunne selleks mingit vajadust.
---
Võib juhtuda, et naisterahvas, kellega hakkasid suhtlema just seetõttu, et ta tundus eriti chill ja vabameelne, osutub naiivseks, soovides pistelise kodu elanikke nö päriskodustada või kurat-teab-mida, mängides mingeid mänge ennast kätte andmata ja pärast kaeveldes, et talle tehakse lugupidamatuid ettepanekuid. No come on! Kui endal huvi ei ole, siis käitu vastavalt, kontrolli natuke oma kehakeelt ja hoia parem üldse eemale, selle asemel et edvistada ja liibuma tikkuda. Ja kui huvi on, siis võta vabalt ja las käia! Nii lihtne ongi. Ei hakka sa vanu kõutse ümber kasvatama – et kuidas ikka naistega käituma peaks ja bla-bla-blaa. Get real!
Posts
No comments:
Post a Comment