Khmeeri tähestik

Palun, siin ta on...

Kõigest 99 "tähte", st mingit pagana krõnksu, eks ole. Loomulikult näevad need krõnksud arvuti- ja kiirkäsikirjas veel võrratult erinevad välja - variatsioone on peaaegu lõpmatuseni -, aga need siin minu esituses peaksid olema suht kõige formaalsemad variandid.

Minul oli õppimise järjekord järgmine. Kõigepealt üritasin tähtede maalimisega maha saada, lisasin juurde häälduse. Siis jätsin meelde häälikute järjekorra - see oli muuga võrreldes kukepea. Piltjärjekorramälu rakendamine oli juba märksa keerukam, rääkimata sellest, et lõpuks oli vaja pildid ja helid omavahel niimoodi klappima saada, et ei peaks iga kord tähestiku algusest peale kuni otsitavani kõiki häälikuid hääldama, tähti joonistama - uhh, ei olnud lihtne, aga enam-vähem saan juba hakkama, kuigi kiirus jätab veel tõsiselt soovida.

Mõni täht erineb teisest vaid peaaegu tabamatu minikrõnksu võrra, mida mina ette näitamata ära ei suutnudki näha, - selliste meeldejätmine ja eristamine oli kõige vaevalisem.

Eraldi tuleb ära märkida erinevate 'õ'-de küllus. Põhimõtteliselt on neil kolm häälduse poolest täiesti erinevat põhi-'õ'-d ja siis veel igasugu 'õ'-ühendeid. Ja meie hoopleme oma ühe armetu 'õ'-ga!

Ja muuseas, sotti olen saanud ka ses osas, mis värk khmeeridel sellega on, et nad ingliskeelsete sõnade lõpust susisevad häälikud ära jätavad. Nimelt, nende tähestikus on küll olemas täht/häälik 'sa' (konsonantide eelviimase rea viimane), ent nende keeles hääldatakse see sõna lõpus alati kui 'h' ja mitte kunagi kui 's'.

---

Lugemine on hoopis uuele tasemele astumine...

Kõiki tähti ei hääldata hoopiski alati ühtmoodi. Minu maalitud tähestikus on kastid nende konsonantide ümber, millele järgnevat vokaali tuleb hääldada kui light sound ehk mitte sellise hääldusega nagu minu tähestikus hääldusmärkidega kirjas; ja kriipsud nende konsonantide all, millele järgnevat vokaali hääldatakse vahel heavy, vahel light sound'ina - ei ole suutnud seda küll veel selgeks saada, millal kehtib neist esimene, millal teine "vahel". Näiteks, heavy sound'ile 'ä' vastab light sound 'iiõ', 'ao'-le 'oo' ja 'äõ'-le 'õõ'.

Vasakult paremale ei käi lugemine-kirjutamine ka teps mitte ehk et tähtede kokkuveerimine käib niimoodi sinka-vonka. Nimetaksin seda sestap vigurlugemiseks. Peale selle, et osa sõltuvaid täishäälikuid kirjutatakse konsonantide suhtes alla, osa peale, osa kõrvale, kirjutatakse mõni neist ka pooleldi ühele, pooleldi teisele poole konsonanti ehk et konsonant on kahe vokaalipoole vahel - palju õnne! Nooled ja nn poolituskriipsud minu maalitud sõltuvate vokaalide vahel tähistavadki konsonandi asetust nende suhtes.

Üks näidissõna...
See tähendab "mina" (jah, olen küll hästi enesekeskne) ja koosneb nimelt kolmest tähest. Esimesena loetakse neist see tagurpidi "S", mis on 'khaa', teisena selle all olev krõnks ehk subscript 'tjõnjoo', viimasena sõltuv täishäälik 'om', mis koosneb sellest kõige ülemisest mullist ja kõige alumisest krõnksust. Kokku tuleb veerida 'khnjom'.

Mul läheb mõne sõna häälduse leiutamisega vahel paar minutit, nii et arenguruumi on ikka kõvasti.

Kuulmise järgi kirjutamine on hoopiski adumatu kunst, sest sama hääldust võib sageli üsna mitmel viisil kirja panna, mis muidugi ei tähenda, et iga häälduspärasel viisil kirjutatu ka tähendusliku sõna kokku annab. Ja eks sa siis otsi kõnes kuuldud tundmatut sõna sõnaraamatust!

Tähendust tean siiani vaid käputäiel sõnadel, lauseid kokku panna ei oska hoopiski, kui paar käibefraasi välja arvata, - nii et a looong way to go...

---

Aga ma kahtlustan, et ma võin olla esimene eestlane, kes sedavõrd aru on kaotanud, et khmeeri tähestikku kirjutama hakanud. Kui kellelgi on andmeid, et mõni eestlane on mind edestanud, andku märku.

Kuivõrd näidis on teil nüüd ees, siis võite teha võidu, kes tessaks jõuab. Mingit motivatsiooni ma küll pakkuda ei mõista. Ju oleks mingit laadi ajukahjustust vaja, umbes sellist nagu minul... Ühesõnaga, arvatavasti jään väga pika puuga ja kauaks essaks.