Karl

Käib meil ikka üks vanem papi. Eile oli mul üldiselt tiheda tööpäeva vahel moment aega ja tegin juttu. Papil on väga hea ja selge inglise keel, aga kõneleb väga vaikselt, mistõttu üht-teist kõrvuni ei küüni. Vahest on keegi keelanud tal liialt kõvasti kõnelda, sest minu teada on vaegkuuljatel, kelle hulka Karlgi natuke kuulub, tavaliselt kalduvus just häälekusele.

 

Karl on sakslane ja elab Sihanoukville’is juba 8 aastat, mis on selles kontekstis metsikult pikk aeg, sest piirid avati Kambodžas vist üsna vähe aega enne seda ja ilmselt valitses siin alles üüratu tühjus. Kolas siin naaberriikides ringi ja kuulis, et nüüd on võimalik ka sellesse riiki tulla. Tuli ja jäi, kuna siin oli siis ilus, vaikne ja rahulik. Nüüd enam eriti ei ole, aga ta on selle maaga juba end sidunud – talle kuuluvat 3-4 maatükki, k.a paar õite magusat rannas, mida ta välja rendib (peale ühe, mida hakanud ühel hetkel enda omaks pidama mingi peaministrile lähedal seisev isik, kellega käiakse tulemuseta kohut juba aastaid), ja kuigi papi on üle 70, ehitavat ta praegu maja, elades ise hetkel hotellis, ning tal on 22-aastane kohalik girlfriend ning temaga pooleaastane laps. Vahi aga papit, mis! Küsimuse peale, miks ta meil alati üksinda söömas käib, girlfriend’i kaasa ei võta, vastas ta, et tollele ei meeldivat lääne söök.