Tuesday, February 17, 2009

Ma ei oska neid pagana pealkirju panna!

Eile käisime Kati renditud rolleriga Otrese rannas mõnulemas. Muide, me olime kahekesi rolleriga ikkagi kohalik vaatamisväärsus - kaks lollaka Euroopa turisti näoga blondiini - mõni keeras või kaela kahekorra. Rand oli tõesti ulme, nagu Kenneth siin iga asja peale ütleb. Seal on erinevalt meie hotellile lähimast rannast vaikne ja rahulik, igasugu müütajad, sandid ja röövlid kimbutavad oluliselt vähem, puhtam on ka (üldiselt on siin ikka kuradima räpane). On meeldivad madratsitega lamamistoolid ja katusealused, isegi täiesti korralikud WCd on olemas, mis ei ole siin kaugeltki iseenesestmõistetav. Päikesest, meresinast ja laulvast liivast ei maksa rääkidagi - need on Otrese rannas iseenesestmõistetavad.

Rannast lahkudes proovisin esimest korda elus mõnikümmend meetrit ka ise rolleriga edasi liikuda. Kaldusin kargama nagu kits, aga tundus, et selle riistapuuga on võimalik toime saada küll, iseäranis hästi siis, kui korraga gaasi ja pidurit ei vajuta. Järgnevalt istusin juba üksinda rolleri selga ja asusin otsemaid suurtele ristmikele seiklema, et leida linnast üles trennisaal. Natuke hirmus ju ikka oli, sest peale sõiduvilumuse puudus mul ka arusaam kohalikest sõidukommetest. Üldiselt selgus, et ega neid siin eriti olegi - tuk-tukid, rollerid ja autod võivad ilmuda iga hetk igast suunast, aga teataval määral katsutakse järgida siiski põhimõtet teistele mitte otsa sõita. Pimedas tagasitulek küttis adrenaliini iseäranis kõvasti, aga eluga tagasi ma igatahes jõudsin, kuigi ühe ristmiku eel vasakpöördeks valmistudes pidasin pikema mõttepausi ning pärale jõudes meenus, et ühtki tuld ma küll vilgutada ega põlema panna ei märganud.

Kohaliku fitness-kompleksikese leidsin ka üles. Aeroobikat ma üldiselt ei salli, aga kuna tugevate ja higiste meeste sekka jõusaali ka ei tihanud atribuute totaka näoga näppima minna, siis lülitusin mingisse kargamisüritusse - ei olnud suurem asi, aga pärast taidlesin saalis omaette edasi ja siis sain võhmale küll. Ja mitte ainult. Nii palju higistanud ei ole ma vist elus. Mitmed harjutused, mida teha üritasin, osutusid võimatuks, kuna matile moodustus üsna kiiresti loik ja oli väga libe. Trenniriided võis pärast välja väänata. "Vahva" üllatus oli seegi, et pesemisruum (tünni ja kopsikuga), mida pidasin vaid naiste jaoks mõelduks, ei olnud seda teps mitte, aga kui olin end paljaks koorinud ja riided teise ruumi jätnud, õnnestus ootamatult eesruumi sisenenud meeste eest siiski pageda. Ostsin endale 35 $ eest kuupääsme, aga selle peale hakkasin alles nüüd mõtlema, et kui iga kord kohalejõudmiseks 6 $ eest rolleri rendin, siis nii eriti soodne see enam ei olegi...

Üleeile õhtul sai käidud eestlastega mereelukaid - tigusid, kalmeaare, krabisid ja erinevaid kalu - mekkimas. Mulle see kraam istus. Muu hulgas sai siin veedetud aja jooksul paar ampsu ka loomaliha söödud. Üldiselt mul siin liha-, saia- ega magusaisu küll ei ole. Üldse on isu väiksem. Natuke paistab see juba vist välja ka.

Eile õhtul käisime üsna sama seltskonnaga eestlaste Dani ja Prido hotellikeses rummiõhtul. Ai, neil oli ulmeline terrass ulmelise merevaatega ja eriti ulmeliselt mõnusad võrkkiiged, kus ma suurema aja jõlkusin. (Kenneth palus omalt poolt võimalikult palju "ulmet" sisse panna). Mängiti Hundimängu, mis küttis kirgi, aga osutus minu väsimusastme juures mulle suht adumatuks.

Jah, mu kallid, ma luban, et mõne klõpsi teen kunagi ka fotokaga, kuigi tegelikult ma eriti ei viitsi - ise mõnuleda ja asjas osaleda meeldib mulle enam kui fotokaga häid pilte jahtida. Ei, ma ikka pean pilte tegema, jah. Miks ma siis Enzilt fotoka laenasin, exole! (Minu fotokas, mille ma vist kellelegi välja laenasin, ei tulnudki kusagilt välja.) Tegelikult juba otsisin fotoka kohvrist välja, nii et progress on olemas.

Täna pidime paatidega saar(t)ele minema, aga kuna lehest loeti äiksetromihoiatuse kohta, siis lükati üritus homsele, millest mul on kaunikesti kahju, kuna homme mina ilmselt minna ei saa - homme on mul nimelt esimene tööpäev hotelli baaris - mitte küll basseinibaaris, kuhu tööle tulin, kuna hotelli juurdeehitus koos sealse basseiniga ei ole veel valmis.

Tibud, andke ikka endast ka märku!

No comments: