Siin, mitte küll meie hotellis, oma tüdruksõbra Eva ja sõbra Argoga pikemat aega viibiv fotograaf Veiko käis pulmas pildistamas. Täitsa ootan neid pilte. Aprillis on ehk minulgi lootust pulma saada, lausa kohalike omasse, mis on ju väga põnev. Paari heidavad minu kolleegid Pheap ja Narin.
Minu esimesest tööpäevast peale oli mu igapäevaseks kaaslaseks baarileti taga šotlane Gavin. Oli teine selline paras veidrik – alati üksi, libistas õlut, olles sedaviisi alalises väikses vines, vahtis telekat, vahepeal kuulas klappidest midagi, muigas ja itsitas. Välimuse järgi oli ta minu meelest nagu ex-monk, hiljem aga selgus, et tegelikult oli ex-punk. Ta käis ka meie tagasihoidlikel vabariigi aastapäeva pidustustel, õnnitles ja oli huviga vaadanud punklaulupidu. Pärast andis mulle oma mp3-mängijast pungiklassikat kuulata. Gaviniga suhtlemine oli esiti keerukas, kuna sest tema vines šoti inglise keelest kippus ikka vähemalt pool kaotsi minema, aga ajapikku hakkasin tast natuke paremini aru saama ning ta osutus täitsa lahedaks ja muheda huumorimeelega sägaks, kellega sai päris palju koos irvitatud.
Üks päev ilmus Gavini kõrvale šveitslane. Mingi hetk küsis, kust ma pärit olen. Vastasin, et Eestist. Ta küsis üle, et ahah, Austraaliast, jah? Sai uuesti vastatud, selgemalt. Siis ta oli tüki maad vait ja küsis siis, kas see on osa Saksamaast. Seepeale läks Gavin endast välja – hakkas silmi pööritama, kätega vehkima ja ülinapilt inglise keelt kõnelevale šveitslasele oma peaaegu täiesti arusaamatus šoti inglise keeles sülge pritsima ning näpuga baariletile kujuteldavat Euroopa kaarti joonistama. Natukese aja pärast küsis šveitslane, kas Eesti asub siis seal kuskil Kasahstani kandis. Gavin pidi infarkti saama. Siis nad leidsid meie reception’ist maailmakaardi ja läksid sinna edasi seletama.
Pärast viipas šveitslane mulle näpuga ja kurtis, olles oma väheseid ingliskeelseid sõnu ilmselt pikalt ja hoolega ritta seadnud, et tal ei ole toas tüdrukut, kes sääski peletaks. Mina seletama, kust ta Offi saab osta. Tema ikka, et tüdrukut on vaja. Seletasin veel kord, kust Offi saab ja et mul on kahju, mis muud. Šotlane ütles, et see mees on ikka täitsa sooda.
Vara hõiskasin – ikkagi sain pärast teisipäevast turulkäiku ja sealt ostetud kohalike hõrgutiste mekkimist kõhutõve. Sestap ei viitsinud ma vahepeal ei trennis käia, blogisse sissekandeid ega üldse eriti midagi teha peale töö, lugemise ja logelemise. Hea küll, mõni erand veel: taotlesin viisa pikendamist, uurisin, kus ma end siin vaktsineerida saaksin, suhtlesin ja pidu panin ka – põhiliselt iseeneses, kuigi seltskonda oli vahepeal ikka ka. Sest kaifin siin olemist iga päevaga aina enam ja mingi tühine tõveke mind veel eriti ei kõiguta. Pealegi oli tõvel lausa otseseid positiivseid kõrvalnähte, nt püksid, mis ma teisipäeval turult ostsin ja mis osutusid kodus jalga proovides justkui täiesti lootusetult väikseks, läksid eile – ülla-ülla – vupsti jalga. Tänaseks on tõbi lõpuks üle läinud ja vabandused sissekannete mittetegemiseks ka nagu otsas, urrjuh. Samas, seda, millest kirjutada, jaguks küllaga. Ainult et kogu aeg on tunne, et samal ajal, kui kirjutan, jääb midagi muud tegemata-nägemata.
Peale kõhutõve võivad mind tabada ka teetanus ja difteeria, kuna seda kompleksvaktsiini mulle Eestist minu lahkudes ei leitud, ka mitte tasu eest. Tasuta vaktsiini puudusest kirjutas ka eilses Tarbija24-s minu endine perearst Tallinnas - http://www.tarbija24.ee/?id=88129. Sealt saab ühtlasi lugeda minu võimaliku surma kirjeldust.
Posts
All Comments
