Tuesday, March 3, 2009

Kokteilid

Üleeile hakkasime osanike ergutusel töö ajal spontaanselt Margoti kingitud kokteiliraamatutest kokteile testima. Igasugu värke keerasin kokku - jubedaid, vähem jubedaid ja lausa häidki. Mulle meeldisid mõned piima ja toore munaga plöksid - ise mekkisin ju ka kõik ära. Jube hasart tuli sisse! Pec ütles päeva lõpus, et järgmine kord, iseäranis homme hommikul, ära neid kokteiliraamatuid välja too, isegi kui palutakse. Järgmisel päeval oli ta muidugi teist meelt - arvas, et kokteilid on ikka lahedad.

Pildid jäid kiires kokteilisegamishoos tegemata, aga lisan siia foto meie menüüs olevast alkoholita lime-mint shake'ist, mis on umbes nagu alkoholita mojito ja mida isegi nüüd teha mõistan, nii et kliendid teevad mmm...

Eestlased Sihanoukville'is

Kuivõrd ma oma praeguse töö tõttu väga palju ringi ei liigu, mistõttu mul väga palju loodus- ega olustikupilte välja pakkuda ei ole, siis jätkan vähemasti rubriiki "Eestlased Sihanoukville'is".

Vabakutseline fotograaf Veiko peatub Sihanoukville'is juba kuskil aasta algusest, tüdruksõber Eva järgnes talle kuu pärast. Niipea nad siit lahkuda veel ei plaani. Eval oli vahepeal küll tagasilennupilet ostetud, aga lasi selle raisku minna. Meie hotellis nad ei ööbi, aga külastavad meid üsna sageli.

Liisa

Karli ja Annika, kes on poolteist aastat Eestist eemal olnud, peamiselt Austraalias, kuhu siit ka tagasi siirduvad. Suitsuvorstivõileibade üle olid nad jube õnnelikud.

Vasakult: Marti, Margus, Liisi

Pets isa Üloga

Jäme ehk Tarmo - tema elab Sihanoukville'is juba ligi aasta, on kohaliku naisega ka peret suurendamas.

Elektritööd Kambodža moodi

Nii need asjad meil siin käivad ja hea, kui nad üldse kuidagi käivad, - seegi on suur saavutus. Pildid tegi Andres.



Välk ja vihm

Välku ja vihma olen siin nüüd ka natuke juba näinud. Üleeile välkus päris võimsalt ja eile tuli korralik vihmavaling, aga ju see oli suve ehk vihmahooajaga võrreldes ikka vaid köömes. Sellegipoolest uputas vihm natuke ka meie baari ja restorani, mis eile oli ühel hetkel triiki japse täis - linna peal tuiavatest japsidest madrustest võis järeldada, et mingi japside laev oli sisse tulnud.

Sihtisin minagi töötegemise kõrvalt kaameraga välkuvat taevast. Kõige paremaid hetki loomulikult ei tabanud, aga midagi ikka.





Muide, ühed inglased hirmutasid mind siin sellise jutuga, et pärast korralikku vihma olevat maod tänavatel ja paar tundi pärast vihma lakkamist õue minna ei tohi - tuleb oodata, kui maod tagasi puude otsa jm ronivad. Vandusid, et nii see tõesti on, aga no vot ei tea, kas asi tõesti sedavõrd hirmus on...

Monday, March 2, 2009

Jämm

Eile jõlkusin natuke Daniela ja ta laste sabas ning mõnulesin jämmimist kuulates-vaadates, kohati ümisesin kaasagi. Väga lahe oli!







Esimene palk

Üleeile sain sellises ümbrikus oma esimese siinse palga.


See kritseldus seal peal on minu nimi khmeeri tähtedega. Eks tehke järele, kui suudate. Mina paraku ei suuda.

Saturday, February 28, 2009

Piltidest ja pildistamisest

Hädaga, et midagigi blogisse panna, ju vahepeal nati klõpsin, aga üldiselt ei ole mina suurem asi pildistaja ja eriti ei viitsi, mahti pole ka - eelistan ise toimuva sees olla kui sest eemalduda, selleks et häid pilte saada.

Sestap soovitan orkutist vaadata Helen Kusmani, Kris Seene ja Rene Spitzi pilte, juhul kui võõrad neile ligi pääsevad...

Veel pilte inimestest

Baariülem Sukhun energiat varumas. Seda läheb tal vaja ja paistab, et puudust tal sest eriti ei ole ka - tema vastutab baari eest hommikul kella 7-st kuni sulgemiseni keskööl.

Kris, Helen, Sten, Jaan, Rene


Nägudega Hannes, Argo (Veiko-Eva kambajõmm), Rene, Jaan


Nägudega Rene, Jaan, Helen, Sten


Sten, Pets, Mart ja Ester


Andres, Margit ja Tarmo. Ei saa erapoolikust välja näitamata, mainimata jätta, et Andres-Margit on praegu meie hotellis peatujatest minu suured lemmikud. Nendega on väga meeldiv suhelda. Lapseootel Margit jäi siia saabudes täitsa kõrgesse palavikku, aga nüüd on õnneks taastunud, on ilus ja särav. Eile läksid nad Bamboo saarele. Loodetavasti mõnulesid seal maksimaalselt. Täna loodan neid jälle näha.



Khmeeri poiss vehkis rannas tulega.


Rene läks proovis ka ja täitsa hästi tuli välja.



Muud vahepealsed juhtumised

Üks õhtu olime haaratud pulmateemasse. Abiellusid kohalik hollandlane Tommy ja inglanna Lyann(?), kes peavad meie hotelliga konkureerivat kohta. Ise ma pulmas ei käinud, aga elevust oli ümberringi omajagu. Ning baariülem Sukhun oli peoks end nii ilusaks teinud, et segas töötegemist. Tegin tast pilti ka.

Siin, mitte küll meie hotellis, oma tüdruksõbra Eva ja sõbra Argoga pikemat aega viibiv fotograaf Veiko käis pulmas pildistamas. Täitsa ootan neid pilte. Aprillis on ehk minulgi lootust pulma saada, lausa kohalike omasse, mis on ju väga põnev. Paari heidavad minu kolleegid Pheap ja Narin.


---

Vahepeal tulid ja läksid Jaan-Sten-Tarmo-Michael. Nad pidid siia esiti vist vaid üheks või paariks ööks jääma, aga iga päev lükkasid minekut edasi. Jõudsid vahepeal otsuseni, et nad ei lähegi siit Vietnami edasi ja jäävad reisi lõpuni siiasamma kohapeale, aga kuivõrd nad olid koos Estri ja Mardiga eile hommikuks bussi järele tellinud, siis viimased ei lasknud neil siiski alt ära hüpata, kuigi poisid lootsid seda viimase hetkeni teha; ja läinud nad nüüd on. Mart ja Ester tulevad veel siia tagasi, teised seekord mitte.





Tarmo, Sten, mina, Jaan, Michael (viimane on taanlane, aga elab Eestis)


---


Üleeile saabus jälle üks suurem punt eestlasi – Petsi isa ja sõbrad, kusjuures Petsile oli see üllatus. Lisan mõne pildi.



Vasakult: Piret, Liina, Kalle


Näoga Erki


Vasakult: Kalle ehk Kotkas, Marti ja Kalle. Too viimane Kalle on Marti ja Erki onu.


Vasakult: Marti, Kalle, Piret

---


Kõik päevad ei ole vennad. Kui üleeile olin rõõmurull ja energiapall ning kogu rõõmust ja energiast magasin vastu eilset vaid 3 tundi – uni läks lihtsalt kell 7 ära, kuigi sängi olin saanud kell 4 –, siis eilse päeva teisel poolel olin uimane ja tühi ja nukravõitu ka – paljude lemmikkundede lahkumise üle, ilmselt ka magamatusest ja pisut ka tõvekurnatusest. Igatahes, olen uute lemmikute ootel. Katsun täna selle nimel rohkem pingutada ka.

Õeke on mul tublike

Üleeile, olles rõõmus klientide meeldivast tagasisidest ja pärast joviaalseks kiskunud rannapidu helistasin hotellitoast õele, et temaga oma rõõmu jagada. Jube hea oli ta häält kuulda ja et nad just kõnelesid minust. Ja wow, Mari saadetakse Ajujahi raames, mille finalistide sekka ta oma ReUse Republic’u äriplaaniga valiti, 19. aprillil kaheks nädalaks Singapuri koolitusele! Tubli tots see õde mul ikka! Mul hullult hea meel! Asun plaani tegema, kuda Singapuri tema sünnipäeva pidama pääseda...